post by maretpank | | Closed

ESK üldkogu esmakordselt Pakritel

26. ja 27. juunil toimus esmakordselt ESK 23 tegevusaasta jooksul üldkogu koosolek Väike-Pakri saarel.
Saar taasasustati peale seda kui siit lahkuma sunnitud rootslaste järeltulijad said osaliselt oma maad tagasi. Omandiõiguse tõestamine võttis üsna pikalt aega ja alles 2001. aastal alustati saarte korrastamise ja taasasustamisega. Viiekümne aasta vältel oli siin tegutsenud Nõukogude sõjavägi, kes kasutas saari ka lennuväe polügoonina. Väike- ja Suur – Pakri saared kuuluvad praegu Paldiski linna haldusesse ja seetõttu ei saa seal rakendada püsiasustusega väikesaarte seadusest tulenevaid olulisi kogukonna arengut toetavaid sätteid nagu näiteks kolme võrguga kalapüügi lubade väljastamine, autode jm tehnika ülevaatuse võimaldamine saarel jms. Kuna nende saarte vähesed püsielanikud näevad igapäevase elu korraldamisega vaeva otsekui metsiku lääne pioneerid, kes tulnud Nõukogude sõjaväest laastatud ja metsistunud saarele alustades nullist, siis vajavad nad nende saarte Eesti rahvale “tagastamiseks” meie abikätt. Saar on Paldiski linnaosa, aga paraku ilma linnalike mugavusteta. Väike-Pakril tuleb hakkama saada peaaegu olematu mobiilsidega, ilma kolme kilomeetri kaugusel asuva elektrita ja sadamateta. Ilmselgelt tuleks need looduse ja kultuuripärandi seisukohalt rikkad saared lülitada püsiasustusega väikesaarte nimistusse. Selle küsimusega hakkab tegelema töörühm Mark Soosaare juhtimisel.

Lisaks tavapärastele üldkogu protseduuride (majandusaasta aruande ja uue tegevuskava arutamine ning kinnitamine, vt Dokumentides!) toimus diskussioon teemal “Haldusreform ja Eesti saared. Vajadused ja võimalused koostöö tugevdamiseks”. Samasse valdkonda kuulus kolme saarvalla vanema hiljuti ESK listis ja ka meedias avaldatud pöördumise arutelu ning üldkogu seisukoha kujundamine.

Koostöövõimaluste üle mitmel tasandil ja erinevates valdkondades arutati, kaasates spetsialiste ja poliitikuid vastavatelt tasanditelt ja valdkondadest. Nii osalesid aruteludes riigikogulased Urve Tiidus ja Mark Soosaar,
Siseministeeriumi regionaalarengu esindajad Priidu Ristkok ja Riina Nurmsaar, Keskkonnaameti peaspetsialist Leelo Kukk (valgustas koostöövõimalusi Biosfääri kaitseala / programmala raames).
Valdade liitmise teemasse tegi sissejuhatava ettekande Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo, kes oma magistrtöös uuris valdade suutlikkuse teemat. Hiiumaa kogemusi ja edasisi kavasid seoses haldusreformiga selgitas Aivi Telvik Hiiu Maavalitsusest. Muhu saarvalla seisukoha esitas SOL-i tegevjuht Veiko Viil ning
Vormsi, Kihnu, Ruhnu ning Piirissaare vallavalitsustelt laekunud seisukohad haldusreformi küsimuses esitas Laine Tarvis, sest vallavanemad ise üldkogul ei osalenud. Jäi kõlama saarte elanike soov olla ise saarerahva jaoks olulistes ja jõukohastes valdkondades kodusaare saatuse üle otsustajaks. Sellele võimalusele peaks kaasa aitama olemasolevad ja loodavad koostöövõrgustikud / mittetulundusühingud püsielanike huvide eest seismiseks ning aina lisanduvate suveelanike kaasamiseks.

Paldiski linnapea Tiit Peedu tutvustas seda väga eripalgelist omavalitsust ning Pakrite kogukonna esindajad Fred Söderberg ja Jana Stahl rääkisid saarte ajaloost, Pakritel tegutseva OÜ Tarvas esindajad Erik Söderberg ja Urmas Sepp aga tutvustasid ettevõtlust ja ettevõtmisi, mis said alguse peale rootslastele kuuluva maaomandi tagastamist. Selles valguses arutleti väikesaarte tingimustes väikeettevõtluse võimalikkuse ja arengutakistuste teemadel ja otsustati diskussiooni jätkata samal teemal juba käesoleva aasta oktoobrikuus Hiiumaal toimuval üldkogul, mis toimub samaaegselt saarte pärimuspäevadega.

ESK üldkogu seisukoht kolme vallavanema (Kihnu, Vormsi, Ruhnu) pöördumise asjus

ESK toetab kõiki algatusi ja ettepanekuid, mis ESK tööd paremaks muudavad ja saarte elanike huvide esindamisele kaasa aitavad. ESK on täpselt nii võimekas kui on tema liikmed. Kutsume kõiki oma liikmeid meie töös aktiivselt kaasa lööma ja meie MTÜ-d paremaks muutma. Organisatsiooni tööd
saab ikka paremaks muuta vaid selles osaledes ning oma panust andes.

ESK tegutseb oma liikmete poolt kinnitatud põhikirja ja strateegia alusel kavandades igaks aastaks uue tegevuskava, mille paneme koos paika meie üldkogul ning on avatud kõigile aktiivsetele liikmetele selle muutmiseks ning täiendamiseks pidades silmas saarte elanike huvide tõhusamat esindamist.

Kuna iga üksiku saare elujärg on paranenud tänu saartevahelisele koostööle läbi ESK, leiame, et seda tegevust on oluline jätkata, ühtlasi tõhustades ka kogukondade koostööd oma saare elu edendamisel.

ESK kutsub kõikide saarte kogukondi ja kogukondade esindajaid eelseisva haldusreformi valguses koostööle ja saarte elanikke puudutavates olulistes küsimustes ühtsete seisukohtade väljatöötamisele.

post by kaiaeelma | | Closed

Üldkogu Väike-Pakril 26.-27.juuni

ESK XXV üldkogu toimub Väike-Pakril reede-laupäev 26.-27. juuni 2015.

Paadiinfo: Kiirpaat (max 11 in) Kurkse sadamast Kabeli sadamasse Väike-Pakri idaosas, edasi-tagasi sõiduaeg 20 min)
Reedel 26.juunil Kurkse sadamasse kogunemise aeg 10:00
Laupäeval 27.juunil Kabeli sadamasse kogunemise orienteeruv aeg 14:00

R, 26. juuni

12.00 Avamine – eestseisuse esimehe, KOVi esindaja ja Pakri kogukonna tervitused

12.15 Seminar “Eesti saared ja haldusreform”

14.15 Lõuna

15.30 Seminar jätkub – biosfääri programmiala, rahvusvaheline koostöö

17.30 Traktoriekskursioon (4 t, 10 €, giid Jana Stahl) või omal käel saarega tutvumine

22.00 Õhtusöök

L, 27. juuni

9.00 Hommikusöök

10.00 Kultuuriprogramm Pakri päevadel osalejailt

11.00 ESK üldkogu
Arutelu ESK liikmelisuse ja juhtimise teemadel
2014/2015 ESK tegevuse täitmise, eestseisuse tegevusaruande ning majandusaasta aruande kinnitamine
2015/2016 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
Järgmise üldkogu toimumise aeg ja koht
Kohalalgatatud küsimused

14.00 Tagasisõit

Info: Osavõtumaks on 35 € (paadisõit edasi-tagasi, lõuna-, õhtu- ja hommikusöök); traktoriekskursioon +10 €/in
Ööbida saab lakas (ca 40 kohta) või voodis (13) – kõigil tasub kaasa võtta magamiskott!!

Saarele ja saarelt sõitude, söögi-joogi jms korraldamise huvides on REGISTREERIMINE ja osamaksu eelnev tasumine kohustuslik (18.juuniks 2015)!

Osamaksu tasumisel (Eesti Saarte Kogu, EE201010022055141005) palun märkige selgitusse registreerunute nimi(ed), kelle eest tasute.

post by maretpank | | Closed

Väikesaarte ühisprojekt on lõppenud

MTÜ Eesti Saarte Kogu projekt “Kestlik loodus- ja kultuuripärandi kasutamine väikesaarte majanduses/turismis”, mida toetas Väikesaarte programm, lõppes märtsikuuga. Käesoleva aasta kolme kuu jooksul pühenduti uuringu tulemusena selgunud väikesaarte ühiste probleemide arutamisele piirkondlikult korraldatud töötubades Haapsalus, Pärnus, Tallinnas ning Kuressaares. Koos püüti leida toetusvõimalusi ja kavandada (ühis-) projekte nende kitsaskohtade leevendamiseks. Selle töö tulemusena valmisid järgmised ülevaatlikud materjalid, mis võiksid olla abiks erinevate projektide ettevalmistamisel ning ka ESK kui ühishuvide kaitsja edasise töö kavandamisel:
Maret Pank – Töötubade kokkuvõte. Väikesaarte probleemid, potentsiaalsed toetusallikad ning ühisprojektide võimalused
Triin Vokk – Väikesaarte turismiarenduse vajadused ja võimalused.
Ülo Kask – Väikesaarte energiamajandus.
Leo Filippov – Väikesaarte keskkonna- ja loodushoid ning puhkemajandus ja turism. Probleemid ja võimalikud lahendused.
Kaia Eelma – EL abifondide prioriteedid, eesmärgid ja meetmed versus väikesaarte vajadused.
TTÜ KK uuring ja ettepanekud – Püsiasustusega väikesaared 2014.
Tutvuge lähemalt meie kodulehel http://saared.ee/?page_id=754

post by maretpank | | Closed

Väikesaarte ühisprojektide vajadused ja võimalused.

Esimene väikesaarte ühisprojekt Väikesaarte programmi ning EAS-i toetusel on jõudmas lõppfaasi.
Tänaseks oleme TTÜ Kuressaare Kolledzi abiga kaardistanud
väikesaarte arengu kitsaskohad ning selle uuringu tulemused ette kandnud
meie partneromavalitsuste esindajatele jt huvilistele 10.detsembril
Tallinnas, Siseministeeriumis.
Uuringu lõpptekst ning koostatud lühiülevaade koostöö võimalustest ja potentsiaalsetest rahastajatest (hetketeadmiste valguses) on saadetud listi kaudu huvilistele ning muutub kättesaadavaks ka projektide all meie koduleheküljel.

Edasiste tegevustena kuni projekti lõpuni veebruaris-märtsis on
planeeritud 3-4 töötuba potentsiaalsetest projektidest huvitatud v-saarte esindajatega, et selgitada võimalusi projektijuhtide ning potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Need peaksid toimuna Haapsalus, Pärnus incl Piirissaare, Tallinnas (kaasatud ka kaastöökogu liikmed) ning vajadusel ka Saaremaal.TTÜ KK koostab ühe ühisprojekti taotluse hiljemalt veebruari
lõpuks.

post by maretpank | | Closed

Ühisprojekti esimesed töötoad toimunud

ESK üldkogu raames toimusid projekti „Kestlik loodus-ja kultuuripärandi kasutamine (väike)saarte majanduses /turismis“ töötoad, mille käigus alustati arutelu võimalike edasiste ühisprojektide teemade ja rahastamisvõimaluste leidmiseks.

Toimus 3 töötuba, kuhu olid kaasatud siseministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, majanduse ja kommunikatsiooni ministeeriumi, keskkonnaameti, TTÜ Kuressaare Kolledži ja mitmete saartega seotud vabaühenduste ning ettevõtjate esindajad:

1. Saarte koostöö toetusvõimalused uuel planeerimisetapil 2014-2020;

2. Väikesaarte koostöövõimalused/vajadused turismiarenduses;

3. Säästev energiamajandus.

Töötubade kokkuvõtted ja esitlused leiate projekti materjalidest vt/projektid!EAS-Sisemin_logod-valgel_CMYK_reg_toetuseks copy

post by maretpank | | Closed

ESK üldkogu ja töötoad Saaremaal

ESK üldkogu ja projekti „Kestlik loodus-ja kultuuripärandi kasutamine (väike)saarte majanduses /turismis“ töötoad Saaremaal, Tahula Külalistemajas , 27. – 28 . juuni 2014

Kava

Reede, 27.juuni: 13. 30 Osavõtjate registreerimine 14. 00 Avamine, tervitused

14. 30-16. 30 töötuba Saarte koostöö toetusvõimalused uuel planeerimisetapil 2014-2020

17. 00-19. 00 töötuba Väikesaarte koostöövõimalused/vajadused turismiarenduses

20.00 -21.00 ESK üldkogu 1.osa: majandusaasta aruanne ja järgmise aasta tegevuskava ning eelarve

Laupäev, 28.juuni: 9-10 ESK üldkogu 2-osa :valimised eestseisusesse, revidendi määramise vajaduse otsustamine, järgmise korralise üldkogu aja ja koha kindlaksmääramine

10-12 töötuba Säästev energiamajandus

post by maretpank | | Closed

Alustame väikesaarte koostööprojektiga

Projekt “ Kestlik loodus-ja kultuuripärandi kasutamine väikesaarte majanduses / turismis” sai toetust Väikesaarte programmist EAS-i kaudu. Projektis osalevad partneritena 11 väikesaari haldavat KOV-i: Kaarma, Kihelkonna, Kihnu, Muhu, Noarootsi, Piirissaare, Ruhnu, Tallinna Kesklinnavalitsus, Tõstamaa, Viimsi ja Vormsi.

Selle eesmärgiks on koostöös väikesaarte esindajatega aasta lõpuks välja selgitada vajalike ning võimalike ühiste arendusprojektide ideed potentsiaalsete rahastamisallikate äranäitamisega arvestades struktuurfondide ja rahvusvaheliste programmide toetusvõimalusi perioodil 2014-2020 ning vähemalt ühe idee realiseerimine projektina sobivale fondile.

Projekti esimesed töötoad on kavas läbi viia koos ESK üldkoguga 27.- 28. juunil  Saaremaal. Seal vaeme lähemalt ühisprojektide rahastamise perspektiive, väikesaarte turismi- ja külastamisvõimaluste olukorda ja  arendamisvajadusi ning säästva energiamajandusega seonduvat meie saartel. 

 

 

 

post by maretpank | | Closed

Mida teeme ühiselt 2013. a lõpus ja 2014. a esimeses pooles?

Toetudes ESK uuele strateegiale (vt KÜSK projekti materjale!) kinnitas eestseisus hiljuti meie eelseisva tegevuskava järgmiselt:

 

  • Laine hoiab silma peal uue PVS koostamisel (koostab töörühm regionaalministri juhtimisel) ja saarte rohemajandusprojektidel (suursaared);

     

  • Püüame laiendada aktiivset liikmeskonda, eriti kaasata MTÜ-sid kõikidelt püsiasustusega saartelt;

     

  • Korraldame suvel Saaremaal 2 eraldi üritust: ESK üldkogu 27. – 28. juunil ning naiskogu eestvedamisel saarte pärimuspäevad augustis (koos lastega);

     

  • Algatame ja võimalusel osaleme uutes projektides: a) väikesaarte arendusprojektid tähtajaga dets 2013; b) koolitus- ja arendusprojektid ESK arendamiseks; c) INTERREG V (esialgsed läbirääkimised);

     

  • Osaleme võrgustikes: EMSL, ESIN;

     

  • Jätkame alustatud läbirääkimisi meie potentsiaalsete strateegiliste partneritega (vt KÜSK-i projekti!);

     

  • Jätkame arutelusid ja infovahetust interneti vahendusel (list, kodulehekülg ja näoraamat)

 

post by maretpank | | Closed

Euroopa Väikesaarte Ühingu aastakoosolek Ahvenamaal – ühisosa ESK´ga

Euroopa Väikesaarte Ühingu (ESIN) aastakoosolek (AGM) toimus 2.-4. september Ahvenamaa saarestikus, Kökari saarel. ESIN´i Eesti liikmesorganisatsioon on Eesti Saarte Kogu MTÜ (ESK), kelle esindajatena osalesid AGM´il kaastöökogu liige Ingvar Saare ja Kihnu valla arendusnõunik Mari Mets. Nende osalemist toetas KÜSK.

 AGM´i põhifookus oli ESIN´i strateegia väljatöötamine. Selle käigus määratleti ära, millised eesmärgid peaks ESIN endale sätestama ja kuidas nendeni 2020. aastaks jõuda. Liikmesriikide esindajate poolt toodi välja ESIN´i tugevused ning nõrkused nende saavutamisel. Täiendavalt arutleti teemadel, millistele tegevustele peaks ESIN lähiajal rohkem tähelepanu juhtima.

 ESK´i esindajate eesmärk oli vaadelda strateegia koostamise protsessi ESIN´i näitel, leida strateegiate ühisosa, mis annab edaspidi suuremad võimalused koostööks ning näitab, millele pöörata organisatsiooni arendamisel enim tähelepanu. Teine olulisem eesmärk oli leida võimalikke partnereid ühisprojektide läbiviimiseks ja hankida teavet, millistes valdkondades on Euroopa saartel ühishuvid. Samuti tutvuda erinevate projektinäidetega, mida teised Euroopa väikesaared on juba läbi viinud ning millised on olnud tulemused.

 Ilma ESKi strateegia alusdokumenti pikemalt lahti kirjutamata vastab ESKi strateegia visioon põhimõtteliselt ESINi omale, vahe on mastaapsuses – kui ESKi visioon on olla mõjukas ja usaldusväärne Eesti saarte esindusorganisatsioon, siis ESIN on seadnud eesmärgiks olla seda Euroopas kõikide Euroopa väikesaarte osas.

Seega strateegia pikemaajalisem eesmärk mõlemal juhul on jõuda otsuste mõjutajaks. Kui ESIN´i strateegia koostamise käigus paluti välja tuua organisatsiooni tugevused ja nõrkused, siis ca 70% vastanutest nägi, et ühendusel on potentsiaali tõusta mõjukaks kaasarääkijaks, kuivõrd läbi liikmesriikide katusorganisatsioonide kuulub ESIN-isse arvestatav osa Euroopa saarte elanikest. Samas kujunes välja selge arusaam, et ilma konkreetse rahalise katteta ning tegevpersonalita ei suuda organisatsioon seda visiooni täita – täna toimib ESIN üldjuhul vabatahtlikkuse põhimõttel ning on seetõttu pigem küsimustele reageerija kui tõstataja. Sarnane on olukord ka ESK´is.

 ESK´i strateegia näeb ette, et riigisiseselt töötatakse kõiki püsiasustusega saari kaasates välja saartepoliitika põhimõtted, ESK kujuneb saarte infovõrgustiku sõlmpunktiks ning saarlaskondade ühised projektid on kujunenud tavaks. Kogu tegevuse aluseks on tegevpersonali ja (mini)büroo olemasolu.

Nii on ESK´il hädavajalik oma eesmärkide täitmiseks tegeleda rahastuse otsimisega, sest strateegia tegevuskava elluviimise edukus sõltub sellest, kuivõrd professionaalselt ja sihipäraselt suudetakse seda teha. Vabatahtliku tegevuse baasil ei ole see ilmselt reaalne. Ka AGM-il oli võimalik veenduda, et organiseeritud kujul on inimeste teadmised saarte valdkonnast oluliselt paremad, näiteks Taanis on väikesaarte katusorganisatsioon riiklikult rahastatud ning läbi tegevpersonali omab oluliselt paremat ning pidevat ülevaadet saartel esile kerkivatest probleemidest ning omab kindlaid kanaleid probleemide lahendamiseks.

Ühisprojektide osas leiab ESINi liikmete hulgast enim käsitlemist energiamajanduse projektid, mille raames on välja töötatud erinevaid rakenduskavasid, kuidas säästlikult kasutada väikesaarte ressursse ning vähendada energiakulusid. Energeetikat puudutavad projektid on asjakohased ning erinevatel Euroopa saartel on juba täna erinevaid lahendusi, millega tutvuda. Siinkohal on ilmselt esmaseks võimalikuks Eesti saarte ühisprojektiks erinevate vajaduste kaardistamine saarte lõikes ning seejärel uurida teiste sarnaste Euroopa saarte praktikaid.

 Teisest küljest ei pea ühisprojektid olema ilmtingimata üle-euroopalised ega väga tehnilised. Taanlaste pilootprojektina käivitatud saarte-passi projekt on väga lihtsalt üle kantav ka Eestisse. Projekti eesmärk on teadvustada erinevate saarte olemasolu ja eripära riigi elanikele. Vahend selleks on lihtne – iga viienda väikesaare külastamine on tasuta ning selle tõendamiseks on nn väikesaare külastamise pass. Nii võivad ka väga lihtsad ja väikesed tegevused tõsta eesti inimeste teadlikkust paljudest saartest ja nende eluolust. Taoliste projektide osas kogemuste vahetamine võimaldab olemasolevat praktikat riikide vahel jagada ning teadlikkust tõsta.

 Kokkuvõtteks

Eesti saared on kogu eesti rahvale kuuluv rikkus, mille omapära säilimise eest saavad eelkõige hea seista püsielanikud ise. Erinevad riiklikud investeeringuprogrammid on aidanud (väike)saarte elukeskkonda küllaltki edumeelselt parendada, ent ühekordsed taristuinvesteeringud lahendavad mastaapseid probleeme. Saarte edasise arengu kavandamisel on riigil mõistlik kaasata väikesaarte katusorganisatsiooni järjest enam partnerina, kes üheselt kaardistab väikesaarte vajadused ning on dialoogipartneriks riigiga. Kuivõrd väikesaared on erineva võimekusega, suurusega ning muude eripäradega, samas on nad püsielukohaks paljudele inimestele, peaks ka riik osalema väikesaarte ühise esinduse rahastamisel koostöös saarvaldadega. Ühtselt juhitud organisatsioon on üks võtmeküsimustest, kuidas on võimalik strateegiat ellu viima hakata. Seda näitab nii ESK´i tänane kogemus kui ka ESIN´i liikmesorganisatsioonide arvamus ESIN´i enda eesmärkide täitmise kohta.

ESIN´i AGM´i kohta leiab rohkem infot http://europeansmallislands.com/ alajoautsest „AGM“.

 Ingvar Saare

ESK kaastöökogu liige

post by maretpank | | Closed

Saarte esindajate koosolek Siseministeeriumis

KÜSK-i toetatud projekti “Eesti Saarte Kogu suutlikkuse tugevdamine” raames toimus  koosolek 26. september 2013 Tallinnas, Siseministeeriumis. Kohal olid Laine Tarvis, Ingvar Saare, Urmas Pau, Elle Puurmann, Mari-Liis Pae, Meeme Veisson, Urmas Kask, Kalju Sakk, Mark Soosaar, Aado Keskpaik ja  Maret Pank.

Laine Tarvis rääkis  lühidalt ESK poolt esitatud arvamusest Püsiasustusega väikesaarte seaduse kohta, mis oli samas järgneva  Väikesaarte komisjoni istungi põhiteemaks. Vaata arvamust http://saared.ee/?page_id=512.

Kihnu vallavanem Ingvar Saare koos  arendusnõuniku Mari Metsaga esindas ESK-d ESIN -i aastakoosolekul Ahvenamaal. Seal arutati ESIN-i tulevast strateegiat ning võimalikke ühisprojekte. Nad teevad lähemal ajal sellest üritusest kokkuvõtte, mille paigutame listi ja koduleheküljele.

Aado Keskpaiga juhtimisel arutati Maris Jõgeva  ja Kai Võlli  esitatud täiendusi ning parandusi ESK strateegia tööversioonile, mis oli kõigile kättesaadav alates Aegna üldkogust kodulk kaudu. Läbiarutatud ja täiendatud versiooni  leiate http://saared.ee/?page_id=512. Peale selle dokumendi heakskiitmist liikmete poolt listi vahendusel koostab eestseisus 2014. aastaks tegevuskava.

Väikesaarte programmi vahenditest on võimalik saada toetust max kahele väikesaarte arendusprojektile, milles peavad osalema vähemalt 2/3 nimistus olevatest väikesaartest. Otsustati esitada listi kaudu lähemal ajal 3 ideetoorikut (säästlik energiamajandus, kalandus ja turism (või viimased kokkuvõetult Väikesaarte loodus-ja kultuuripärandi kestlik kasutus). Projektide esitaja /haldaja võiks olla ESK, kes siis leiab ka vajalikud täitjad. Kalanduse osa paneb kokku Mark, turismi ja energiamajanduse – Maret. Esialgne kava võiks olla avalikustatud novembri keskpaigaks, kui hakkavad tööle uuendatud vallavalitsused.