post by maretpank | | Closed

Mida teeme ühiselt 2013. a lõpus ja 2014. a esimeses pooles?

Toetudes ESK uuele strateegiale (vt KÜSK projekti materjale!) kinnitas eestseisus hiljuti meie eelseisva tegevuskava järgmiselt:

 

  • Laine hoiab silma peal uue PVS koostamisel (koostab töörühm regionaalministri juhtimisel) ja saarte rohemajandusprojektidel (suursaared);

     

  • Püüame laiendada aktiivset liikmeskonda, eriti kaasata MTÜ-sid kõikidelt püsiasustusega saartelt;

     

  • Korraldame suvel Saaremaal 2 eraldi üritust: ESK üldkogu 27. – 28. juunil ning naiskogu eestvedamisel saarte pärimuspäevad augustis (koos lastega);

     

  • Algatame ja võimalusel osaleme uutes projektides: a) väikesaarte arendusprojektid tähtajaga dets 2013; b) koolitus- ja arendusprojektid ESK arendamiseks; c) INTERREG V (esialgsed läbirääkimised);

     

  • Osaleme võrgustikes: EMSL, ESIN;

     

  • Jätkame alustatud läbirääkimisi meie potentsiaalsete strateegiliste partneritega (vt KÜSK-i projekti!);

     

  • Jätkame arutelusid ja infovahetust interneti vahendusel (list, kodulehekülg ja näoraamat)

 

post by maretpank | | Closed

Euroopa Väikesaarte Ühingu aastakoosolek Ahvenamaal – ühisosa ESK´ga

Euroopa Väikesaarte Ühingu (ESIN) aastakoosolek (AGM) toimus 2.-4. september Ahvenamaa saarestikus, Kökari saarel. ESIN´i Eesti liikmesorganisatsioon on Eesti Saarte Kogu MTÜ (ESK), kelle esindajatena osalesid AGM´il kaastöökogu liige Ingvar Saare ja Kihnu valla arendusnõunik Mari Mets. Nende osalemist toetas KÜSK.

 AGM´i põhifookus oli ESIN´i strateegia väljatöötamine. Selle käigus määratleti ära, millised eesmärgid peaks ESIN endale sätestama ja kuidas nendeni 2020. aastaks jõuda. Liikmesriikide esindajate poolt toodi välja ESIN´i tugevused ning nõrkused nende saavutamisel. Täiendavalt arutleti teemadel, millistele tegevustele peaks ESIN lähiajal rohkem tähelepanu juhtima.

 ESK´i esindajate eesmärk oli vaadelda strateegia koostamise protsessi ESIN´i näitel, leida strateegiate ühisosa, mis annab edaspidi suuremad võimalused koostööks ning näitab, millele pöörata organisatsiooni arendamisel enim tähelepanu. Teine olulisem eesmärk oli leida võimalikke partnereid ühisprojektide läbiviimiseks ja hankida teavet, millistes valdkondades on Euroopa saartel ühishuvid. Samuti tutvuda erinevate projektinäidetega, mida teised Euroopa väikesaared on juba läbi viinud ning millised on olnud tulemused.

 Ilma ESKi strateegia alusdokumenti pikemalt lahti kirjutamata vastab ESKi strateegia visioon põhimõtteliselt ESINi omale, vahe on mastaapsuses – kui ESKi visioon on olla mõjukas ja usaldusväärne Eesti saarte esindusorganisatsioon, siis ESIN on seadnud eesmärgiks olla seda Euroopas kõikide Euroopa väikesaarte osas.

Seega strateegia pikemaajalisem eesmärk mõlemal juhul on jõuda otsuste mõjutajaks. Kui ESIN´i strateegia koostamise käigus paluti välja tuua organisatsiooni tugevused ja nõrkused, siis ca 70% vastanutest nägi, et ühendusel on potentsiaali tõusta mõjukaks kaasarääkijaks, kuivõrd läbi liikmesriikide katusorganisatsioonide kuulub ESIN-isse arvestatav osa Euroopa saarte elanikest. Samas kujunes välja selge arusaam, et ilma konkreetse rahalise katteta ning tegevpersonalita ei suuda organisatsioon seda visiooni täita – täna toimib ESIN üldjuhul vabatahtlikkuse põhimõttel ning on seetõttu pigem küsimustele reageerija kui tõstataja. Sarnane on olukord ka ESK´is.

 ESK´i strateegia näeb ette, et riigisiseselt töötatakse kõiki püsiasustusega saari kaasates välja saartepoliitika põhimõtted, ESK kujuneb saarte infovõrgustiku sõlmpunktiks ning saarlaskondade ühised projektid on kujunenud tavaks. Kogu tegevuse aluseks on tegevpersonali ja (mini)büroo olemasolu.

Nii on ESK´il hädavajalik oma eesmärkide täitmiseks tegeleda rahastuse otsimisega, sest strateegia tegevuskava elluviimise edukus sõltub sellest, kuivõrd professionaalselt ja sihipäraselt suudetakse seda teha. Vabatahtliku tegevuse baasil ei ole see ilmselt reaalne. Ka AGM-il oli võimalik veenduda, et organiseeritud kujul on inimeste teadmised saarte valdkonnast oluliselt paremad, näiteks Taanis on väikesaarte katusorganisatsioon riiklikult rahastatud ning läbi tegevpersonali omab oluliselt paremat ning pidevat ülevaadet saartel esile kerkivatest probleemidest ning omab kindlaid kanaleid probleemide lahendamiseks.

Ühisprojektide osas leiab ESINi liikmete hulgast enim käsitlemist energiamajanduse projektid, mille raames on välja töötatud erinevaid rakenduskavasid, kuidas säästlikult kasutada väikesaarte ressursse ning vähendada energiakulusid. Energeetikat puudutavad projektid on asjakohased ning erinevatel Euroopa saartel on juba täna erinevaid lahendusi, millega tutvuda. Siinkohal on ilmselt esmaseks võimalikuks Eesti saarte ühisprojektiks erinevate vajaduste kaardistamine saarte lõikes ning seejärel uurida teiste sarnaste Euroopa saarte praktikaid.

 Teisest küljest ei pea ühisprojektid olema ilmtingimata üle-euroopalised ega väga tehnilised. Taanlaste pilootprojektina käivitatud saarte-passi projekt on väga lihtsalt üle kantav ka Eestisse. Projekti eesmärk on teadvustada erinevate saarte olemasolu ja eripära riigi elanikele. Vahend selleks on lihtne – iga viienda väikesaare külastamine on tasuta ning selle tõendamiseks on nn väikesaare külastamise pass. Nii võivad ka väga lihtsad ja väikesed tegevused tõsta eesti inimeste teadlikkust paljudest saartest ja nende eluolust. Taoliste projektide osas kogemuste vahetamine võimaldab olemasolevat praktikat riikide vahel jagada ning teadlikkust tõsta.

 Kokkuvõtteks

Eesti saared on kogu eesti rahvale kuuluv rikkus, mille omapära säilimise eest saavad eelkõige hea seista püsielanikud ise. Erinevad riiklikud investeeringuprogrammid on aidanud (väike)saarte elukeskkonda küllaltki edumeelselt parendada, ent ühekordsed taristuinvesteeringud lahendavad mastaapseid probleeme. Saarte edasise arengu kavandamisel on riigil mõistlik kaasata väikesaarte katusorganisatsiooni järjest enam partnerina, kes üheselt kaardistab väikesaarte vajadused ning on dialoogipartneriks riigiga. Kuivõrd väikesaared on erineva võimekusega, suurusega ning muude eripäradega, samas on nad püsielukohaks paljudele inimestele, peaks ka riik osalema väikesaarte ühise esinduse rahastamisel koostöös saarvaldadega. Ühtselt juhitud organisatsioon on üks võtmeküsimustest, kuidas on võimalik strateegiat ellu viima hakata. Seda näitab nii ESK´i tänane kogemus kui ka ESIN´i liikmesorganisatsioonide arvamus ESIN´i enda eesmärkide täitmise kohta.

ESIN´i AGM´i kohta leiab rohkem infot http://europeansmallislands.com/ alajoautsest „AGM“.

 Ingvar Saare

ESK kaastöökogu liige

post by maretpank | | Closed

Saarte esindajate koosolek Siseministeeriumis

KÜSK-i toetatud projekti “Eesti Saarte Kogu suutlikkuse tugevdamine” raames toimus  koosolek 26. september 2013 Tallinnas, Siseministeeriumis. Kohal olid Laine Tarvis, Ingvar Saare, Urmas Pau, Elle Puurmann, Mari-Liis Pae, Meeme Veisson, Urmas Kask, Kalju Sakk, Mark Soosaar, Aado Keskpaik ja  Maret Pank.

Laine Tarvis rääkis  lühidalt ESK poolt esitatud arvamusest Püsiasustusega väikesaarte seaduse kohta, mis oli samas järgneva  Väikesaarte komisjoni istungi põhiteemaks. Vaata arvamust http://saared.ee/?page_id=512.

Kihnu vallavanem Ingvar Saare koos  arendusnõuniku Mari Metsaga esindas ESK-d ESIN -i aastakoosolekul Ahvenamaal. Seal arutati ESIN-i tulevast strateegiat ning võimalikke ühisprojekte. Nad teevad lähemal ajal sellest üritusest kokkuvõtte, mille paigutame listi ja koduleheküljele.

Aado Keskpaiga juhtimisel arutati Maris Jõgeva  ja Kai Võlli  esitatud täiendusi ning parandusi ESK strateegia tööversioonile, mis oli kõigile kättesaadav alates Aegna üldkogust kodulk kaudu. Läbiarutatud ja täiendatud versiooni  leiate http://saared.ee/?page_id=512. Peale selle dokumendi heakskiitmist liikmete poolt listi vahendusel koostab eestseisus 2014. aastaks tegevuskava.

Väikesaarte programmi vahenditest on võimalik saada toetust max kahele väikesaarte arendusprojektile, milles peavad osalema vähemalt 2/3 nimistus olevatest väikesaartest. Otsustati esitada listi kaudu lähemal ajal 3 ideetoorikut (säästlik energiamajandus, kalandus ja turism (või viimased kokkuvõetult Väikesaarte loodus-ja kultuuripärandi kestlik kasutus). Projektide esitaja /haldaja võiks olla ESK, kes siis leiab ka vajalikud täitjad. Kalanduse osa paneb kokku Mark, turismi ja energiamajanduse – Maret. Esialgne kava võiks olla avalikustatud novembri keskpaigaks, kui hakkavad tööle uuendatud vallavalitsused.


post by maretpank | | Closed

Aegna päevade kokkuvõte

 

Juunikuu viimastel päevadel ( 29. ja 30. juunil) toimus Aegna saarel kolm ESK üritust kokku 130 osavõtjaga.

 

Esimesel päeval toimunud seminaril “Rohelised saared. Saarte ja ESK strateegilised valikud” tutvustas Triin Vokk MTÜ-st Jätkusuutlik Saaremaa Interreg IVA Saarte ja saarestike alamprogrammi poolt toetatud projekti Green Islands tulemusi ja õppetunde ning Kuressaares toimunud projekti seminaril toimunud paneeldiskussiooni kokkuvõtet, kus arutleti Läänemere piirkonna saarte tulevaste koostööprojektide võimalikke teemasid (vt. http://saared.ee/?page_id=162) ning Aado Keskpaiga eestvedamisel arutleti ESK võimalike strateegiliste valikute ning tulevaste ühisprojektide teemadel (vt tehtud ettekandeid meie kodulehel http://saared.ee/?page_id=462) ja koostatava ESK uue strateegia mustandvarianti Maris Jõgeva märkustega http://saared.ee/?page_id=512;

 

 

Teisel päeval toimunud üldkogul oli põhiliseks arutlusteemaks ESK uus põhikiri, liikmelisus ning liikmemaksude suurus. Eelnevalt listi kaudu levitatud / esitatud uus põhikiri võeti aluseks ning usaldati mõningate muudatuste lõplik sõnastamine red toimkonnale koosseisus Laine Tarvis, Kai Võlli ja Aivi Telvik.

Uue põhikirja leiate õige pea peale selle kinnitamist meie kodulehel. Üldkogu protokoll on kättesaadav aadressilt http://saared.ee/?page_id=353.

 

Laupäeva õhtul alanud ning pühapäeval jätkunud saarte pärimuskultuuri päevadel räägiti jutte teemal “Meri annab, meri võtab”. Lisandusid vanade seltskonnatantsude õppimine / tantsimine ning ühislaulmine. Õpetajateks / juhendajateks olid kutsutud Piret Päär ja Tuule Kann.

 

Täname toetajaid:EL Kesk- Läänemre programm Interreg 2007-2013; Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Rahvakultuuri Keskus!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

post by maretpank | | Closed

Aegna täpsustatud ajakava!

Laupäev 29. juuni

kell 10.00 väljub 1. laev Juku Kalasadama kai juurest (max 32 reisijat!)

kella 11 paiku – saabumine saarele, majutumine saare Looduskeskuses ja puhkemajas Külaniidutee 3, seejärel Aegna matk ja saare tutvustamine Hugo Udusaare juhtimisel (kell 12-13.30)

kell 13.30 Lõuna

NB! kell 13.00 2. Juku reis Tallinnast, kohal ca 14.10, majutamine saare looduskeskuses ja puhkemajas Külaniidu tee 3 (Palume lõunatada Tallinnas!) – 47 inimest!

kell 15.00 ESK üldkogu plenaaristung teemal “Rohelised saared.

kell 17.30 3. Juku reis Tallinnast, kohal ca 18.30, majutamine saare Looduskeskuses Külaniidu tee 12 ja puhkemajas Külaniidu tee 3 – 18 inimest Palume õhtustada Tallinnas

kell 18.30 1. õhtusöök

kell 19.00 Juku reis Tallinna (1. võimalus saarelt lahkujatele!) – 5 inimest

kell 19.00 Pärimuspäevade avamine

Pühapäev 30.juuni

kell 8 - 9 Hommikusöök

kell 9ESK üldkogu

kell 10.00 Pärimuspäevade programm jätkub

kell 11.30 – Juku reis Tallinna tagasi -45 inimest;

Kell 13.00 Lõuna saarele jääjatele

kell 14.30 Juku viimane reis Tallinna – 47 reisijat


 

post by maretpank | | Closed

Eesti Saarte Kogu seminar “Rohelised saared”, üldkogu ja pärimuskultuuri päevad Aegnal

Eelteade.

29. -30. juunil toimuvad Aegna saarel ESK traditsioonilised üritused:  üldkogu ja pärimuskultuuri päevad: laupäeval kell 15 seminar “Rohelised saared” ning kell 19 avatakse pärimuspäevad. pühapäeval  kell 10 üldkogu ning 11.30 jätkuvad pärimuspäevad.

Laev Juku  Aegnale sõiduks: laupäeval kell 10, 13.30 ja 17.30 ning pühapäeval kell 10 Linnahalli kõrvalt Kalasadamast ning tagasi Aegnalt laupäeval kell 19 ja pühapäeval kell 11.30, 14.30 ja 19 makstud ESK poolt 15. juuniks  registreeritud osavõtjatele.

Majutus Aegna Looduskeskuses ja puhkekeskuses Külaniidu teel 4-kohalistes tubades, voodipesu /magamiskott kaasa! registreerunud osavõtjatele tasuta (sponsoreerib Tallinna Kesklinnavalitsus ja ESK). Toitlustus: L ja P lõunad a’ 8 eur ja L õhtusöök a’ 7 eur sularahas.

Eelregistreerimine internetis  algab juuni alguses tähtajaga 15. juuni.

post by maretpank | | Closed

ESK esindaja osales energiasäästu konverentsil Brüsselis

Brüsselis 16-17 aprillil korraldatud saarte energiasäästu propageeriva projekti PROMISE korraldatud konverentsil ja töötubades osales Eestist ainsana ESK esindajana TTÜ teadur Ülo Kask. Erinevatelt EL saartelt oli osalejaid üle 30. PROMISE on Euroopa Liidu Intelligent Energy Europe programmi kolmeaastane projekt, mis lõpeb 2103. aasta sügisel (http://www.ieepromise.eu/en/project-overview). Loe lähemalt Ülo kokkuvõtet ESK listist!

post by maretpank | | Closed

KÜSK projekti töörühm alustas tegevust

Projekti töörühma kuuluvad lisaks eestseisusele kõik uue kaastöönõukogu liikmed, kelle abiga loodetakse teha olulised muudatused ESK põhikirjas, uuendada ja täpsustada ühingu liikmeskond  ning A.Keskpaiga juhtimisel välja töötada ESK uus strateegia aastani 2020. Töörühma esimene koosolek toimus 19.aprillil ning selle tulemusena on valminud uue põhikirja töövariant ning strateegia alusmaterjal, mis on olemas kõigil töörühma liikmetel. Nimetatud dokumendid tuuakse kõikide ESK liikmete ette Aegna üldkogul. Seal   loodetakse uus põhikiri vastu võtta ning strateegia põhiküsimused läbi arutadal. ESK kui organisatsioon peaks tugevnema läbi uute liikmete, kes on kas  füüsilised isikud ja / või  nende ühendused. Kui tunnete huvi nende dokumentide vastu, siis palun võtke ühendust lähima eestseisuse või kaastöönõukogu liikmega!

post by maretpank | | Closed

Uus kaastöönõukogu

ESK eestseisuse ettepanekul alustab tööd uus kaastöönõukogu, millesse kuulub 16 inimest (vt lähemalt ESK!).  Nende inimeste abiga loodetakse anda uus hingamine  meie organisatsioonile, kavandada arengukava ja teha ettepanekud muudatusteks põhikirjas ning täiendada liikmeskonda. Üldkogu ette tuuakse muudatusettepanekud Aegna üldkogul 29.- 30. juunil.

post by maretpank | | Closed

ESK – kuidas edasi?

Ilmus artikkel “Eesti Saarte Kogu kakskümmend tegevusaastat. Kuidas edasi?(Meie Maa, 11.03.2013)