Monthly Archives: juuni 2012

post by kaiaeelma | | Closed

Eesti saarte folklooripäevad 2012

Kaege folklooripäevade kena plakatit (suur avaneb klõpsuga)
post by admin | | Closed

Manija üldkogu 30. juuni 2012

ESK üldkogu 30. juuni 2012
“RESTART! 20 aastat on ESK  loomisest möödunud: kuidas edasi?” (vt ESK Manija üldkogu kava)

Saarte folklooripäevad 29.juuni – 1. juuli 2012
„Vanad seltskonnatantsud – ehe pärimus ja kogukonna traditsioon”


Põhiline tegevuskoht Riida turismitalu, samuti Manija saarekeskus

Kavade vaatamiseks klikka sinisel kirjal:
Manija üldkogu 30. juuni 2012 (üldkogu ja folklooripäevade ühiskava)

post by maretpank | | Closed

Euroopa Väikesaarte Ühingu aastakoosolek Ahvenamaal – ühisosa ESK´ga

Euroopa Väikesaarte Ühingu (ESIN) aastakoosolek (AGM) toimus 2.-4. september Ahvenamaa saarestikus, Kökari saarel. ESIN´i Eesti liikmesorganisatsioon on Eesti Saarte Kogu MTÜ (ESK), kelle esindajatena osalesid AGM´il kaastöökogu liige Ingvar Saare ja Kihnu valla arendusnõunik Mari Mets. Nende osalemist toetas KÜSK.

 AGM´i põhifookus oli ESIN´i strateegia väljatöötamine. Selle käigus määratleti ära, millised eesmärgid peaks ESIN endale sätestama ja kuidas nendeni 2020. aastaks jõuda. Liikmesriikide esindajate poolt toodi välja ESIN´i tugevused ning nõrkused nende saavutamisel. Täiendavalt arutleti teemadel, millistele tegevustele peaks ESIN lähiajal rohkem tähelepanu juhtima.

 ESK´i esindajate eesmärk oli vaadelda strateegia koostamise protsessi ESIN´i näitel, leida strateegiate ühisosa, mis annab edaspidi suuremad võimalused koostööks ning näitab, millele pöörata organisatsiooni arendamisel enim tähelepanu. Teine olulisem eesmärk oli leida võimalikke partnereid ühisprojektide läbiviimiseks ja hankida teavet, millistes valdkondades on Euroopa saartel ühishuvid. Samuti tutvuda erinevate projektinäidetega, mida teised Euroopa väikesaared on juba läbi viinud ning millised on olnud tulemused.

 Ilma ESKi strateegia alusdokumenti pikemalt lahti kirjutamata vastab ESKi strateegia visioon põhimõtteliselt ESINi omale, vahe on mastaapsuses – kui ESKi visioon on olla mõjukas ja usaldusväärne Eesti saarte esindusorganisatsioon, siis ESIN on seadnud eesmärgiks olla seda Euroopas kõikide Euroopa väikesaarte osas.

Seega strateegia pikemaajalisem eesmärk mõlemal juhul on jõuda otsuste mõjutajaks. Kui ESIN´i strateegia koostamise käigus paluti välja tuua organisatsiooni tugevused ja nõrkused, siis ca 70% vastanutest nägi, et ühendusel on potentsiaali tõusta mõjukaks kaasarääkijaks, kuivõrd läbi liikmesriikide katusorganisatsioonide kuulub ESIN-isse arvestatav osa Euroopa saarte elanikest. Samas kujunes välja selge arusaam, et ilma konkreetse rahalise katteta ning tegevpersonalita ei suuda organisatsioon seda visiooni täita – täna toimib ESIN üldjuhul vabatahtlikkuse põhimõttel ning on seetõttu pigem küsimustele reageerija kui tõstataja. Sarnane on olukord ka ESK´is.

 ESK´i strateegia näeb ette, et riigisiseselt töötatakse kõiki püsiasustusega saari kaasates välja saartepoliitika põhimõtted, ESK kujuneb saarte infovõrgustiku sõlmpunktiks ning saarlaskondade ühised projektid on kujunenud tavaks. Kogu tegevuse aluseks on tegevpersonali ja (mini)büroo olemasolu.

Nii on ESK´il hädavajalik oma eesmärkide täitmiseks tegeleda rahastuse otsimisega, sest strateegia tegevuskava elluviimise edukus sõltub sellest, kuivõrd professionaalselt ja sihipäraselt suudetakse seda teha. Vabatahtliku tegevuse baasil ei ole see ilmselt reaalne. Ka AGM-il oli võimalik veenduda, et organiseeritud kujul on inimeste teadmised saarte valdkonnast oluliselt paremad, näiteks Taanis on väikesaarte katusorganisatsioon riiklikult rahastatud ning läbi tegevpersonali omab oluliselt paremat ning pidevat ülevaadet saartel esile kerkivatest probleemidest ning omab kindlaid kanaleid probleemide lahendamiseks.

Ühisprojektide osas leiab ESINi liikmete hulgast enim käsitlemist energiamajanduse projektid, mille raames on välja töötatud erinevaid rakenduskavasid, kuidas säästlikult kasutada väikesaarte ressursse ning vähendada energiakulusid. Energeetikat puudutavad projektid on asjakohased ning erinevatel Euroopa saartel on juba täna erinevaid lahendusi, millega tutvuda. Siinkohal on ilmselt esmaseks võimalikuks Eesti saarte ühisprojektiks erinevate vajaduste kaardistamine saarte lõikes ning seejärel uurida teiste sarnaste Euroopa saarte praktikaid.

 Teisest küljest ei pea ühisprojektid olema ilmtingimata üle-euroopalised ega väga tehnilised. Taanlaste pilootprojektina käivitatud saarte-passi projekt on väga lihtsalt üle kantav ka Eestisse. Projekti eesmärk on teadvustada erinevate saarte olemasolu ja eripära riigi elanikele. Vahend selleks on lihtne – iga viienda väikesaare külastamine on tasuta ning selle tõendamiseks on nn väikesaare külastamise pass. Nii võivad ka väga lihtsad ja väikesed tegevused tõsta eesti inimeste teadlikkust paljudest saartest ja nende eluolust. Taoliste projektide osas kogemuste vahetamine võimaldab olemasolevat praktikat riikide vahel jagada ning teadlikkust tõsta.

 Kokkuvõtteks

Eesti saared on kogu eesti rahvale kuuluv rikkus, mille omapära säilimise eest saavad eelkõige hea seista püsielanikud ise. Erinevad riiklikud investeeringuprogrammid on aidanud (väike)saarte elukeskkonda küllaltki edumeelselt parendada, ent ühekordsed taristuinvesteeringud lahendavad mastaapseid probleeme. Saarte edasise arengu kavandamisel on riigil mõistlik kaasata väikesaarte katusorganisatsiooni järjest enam partnerina, kes üheselt kaardistab väikesaarte vajadused ning on dialoogipartneriks riigiga. Kuivõrd väikesaared on erineva võimekusega, suurusega ning muude eripäradega, samas on nad püsielukohaks paljudele inimestele, peaks ka riik osalema väikesaarte ühise esinduse rahastamisel koostöös saarvaldadega. Ühtselt juhitud organisatsioon on üks võtmeküsimustest, kuidas on võimalik strateegiat ellu viima hakata. Seda näitab nii ESK´i tänane kogemus kui ka ESIN´i liikmesorganisatsioonide arvamus ESIN´i enda eesmärkide täitmise kohta.

ESIN´i AGM´i kohta leiab rohkem infot http://europeansmallislands.com/ alajoautsest „AGM“.

 Ingvar Saare

ESK kaastöökogu liige