post by admin |

Vahase

Väike Vahase saar üsna Abruka läänepoolse külje ja Vaherahu sääre all on kuidagi uudishimuliku merihobukese (Hippocampus punctulatus) moodi.

Tegelikult on praeguseks 65,5 hektari suurune merest kerkinud maatükk kasvanud esimesest kivireast mõnusaks suvise olemise paigaks ligi tuhat aastat. Saarest läänes laiub Sõrve meri oma lestapüügi liivadega ja idas asub mõnesaja meetri kaugusel Abruka, kus kasvab Euroopa kõige põhjapoolsem laialehine salumets.
Kahe saare vahelist väina kutsutakse Vahase silm ehk vanasti ka Vahasuu, mille järgi ka saart hüüti Vahastuks või Vahesooks, sest saarekesel on põhja-lõuna suunaliste randvallide moodustumisel tekkinud vallide vahele piklikke järvi, mis aja jooksul soostusid ja nüüd roogu kasvatavad.
Silmas aga tuhnivad kesksuvel ninaga mudast põhja sihvakad angerjad. Ümberringi säbrutab vesi ja seistes kadakavälul hoomad, et Vahase suurim keskkonna väärtus on puhas mereõhk, looduse puhtus ja kordumatu eripära.
2000. aastal süvendati paatidele piisav kanal Tõuga otsa, kus nüüd on maabumiseks ka tugevalt ankurdatud ujuvsild. Lühimat mereteed kaudu pääseb Vahasele Roomassare sadama kaudu.