post by admin |

Vormsi

Vormsi asub Lääne maakonnas ja moodustab iseseisva Vormsi valla. Saare pindala on 93 km2, veetee Sviby ja Rohuküla sadama vahel on 12 km. Elanike arv 331.

Arvatavasti 13. sajandi II poolel asustasid saare rootslased, keda 1934. aastal elas saarel 2393 (lisaks 122 eestlast). Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi.

Legendid kõnelevad, et kunagi koosnes Vormsi kolmest suuremast saarest, mille vahel peeti ühendust paatidega. Tänane Vormsi  see on üks suur ja trobikond väiksemaid saari. Kolm tuhat aastat noorel Vormsil on üllatavalt palju maastikuvorme: rabasid, ranna- ja puisniite, endistes merelahtedes on maa kerkides moodustunud rida väiksemaid järvi. Saare idaosa on madalam ja soisem, lääneosa kõrgematel tasandikel kasvavad metsad – peamiselt kuusikud ja männikud.

Sada kilomeetrit saare rannajoont on väga liigestatud. 11-km laiune Hari kurk lahutab Vormsit Hiiumaast ning 3 km-ne Voosi kurk mandrist. Saarel on mitu suurt rändrahnu. Keset saart, tihedas kuusemetsas, asub Vormsi aluspõhja omapärane pinnavorm – Huitbergi korallriff.

Arhitektuurimälestisena on kaitse all 14. sajandist pärit Vormsi kirik, mis okupatsiooniaastail lagastati ja lõhuti, aastail 1988-1990 uuesti korda seati ja 29. juulil 1990 kolme piiskopi poolt taas pühitseti. Saare vanim Saxby tuletorn (ehitatud 1864) paikneb läänerannikul.

Vormsile on võimalik sõita regulaarse praamiga iga päev Rohuküla sadamast. Külmal talvel viib Vormsile jäätee.