post by admin |

Aegna

Aegna ka Äigna (saksa k. Wulf, rootsi k. Ulfsö) paikneb Tallinna lahe kirdeosas Viimsi poolsaare vahetus läheduses. Aegna satelliitsaarteks on Kräsuli (0,17 km2) ja Kumbli (0,02 km2). Aegna asub Tallinnast 14 km ja Rohuneemest ligi 1,5 km kaugusel.

Aegna saar on 1991. aastast maastikukaitseala. Aegna kaitseala valitseja on Keskkonnaamet ja haldaja Tallinna Kesklinna Valitsus.

Aegna kerkis pärast mandrijää taandumist merest umbes 3000 aastat tagasi. Saare pindala on 3 km2, rannajoone pikkus 10 km, kõrgeim punkt 12,8 meetrit üle merepinna.
Aegnat on mainitud esmakordselt juba 1297. aastal, siis andis Taani kuningas Erik VI Menved välja metsaraiet keelava akti. Esimesed kirjalikud andmed püsiasustusest pärinevad 1469. aastast. Samas, Aegnast möödunud vanad olulised kaubateed ning erandlik lohuga kultusekivi räägivad tunduvalt vanema asustuse kasuks.

Keskajal asus saarel kaluriküla, tegeldi ka hobusekasvatuse ja paadiehitusega. 14. sajandi teisest poolest, kui Hansa Liit arendas kaubategevust Liivimaa linnade ja Venemaaga, suurenes Läänemeres röövtegevus. Üks peamiselt rootslastest ja taanlastest mereröövlite eelistatud varitsuskoht oli Aegna ümbrus. Rootsi aja saabudes muutus olukord rahulikumaks. 1636-1710 vedas Aegna postipaat üle Soome Rootsi posti. 1798. aastal ehitati saarele Elisa-kabel, 1882. aastal õnnistati sisse uus kabel.

1914. aastal alustati Aegnal Nikolai II korraldusel Peeter Suure merekindluse ulatuslike ehitustöödega. Merekindluse suurem ehitis, 200 m pikkune rannakaitsepatarei nr. 1 oli varustatud nelja 12-tollise kahuriga, mille laskekaugus oli kuni 43 km. Seoses merekindluse rajamisega muudeti Aegna 1923. aastast suletud saareks. Saarele rajati ka raudtee kogupikkusega 5,5 km. Varustuse ja ehitusmaterjalide veoks kasutati kahte auruvedurit. 1920 – 1930 elas saarel üle 300 inimese, millest enamuse moodustas siin aega teeniv rahuaegne isikkooseis, kelle tarvis ehitati hästi toimiv infrastruktuur, sh staap, ambulants, kasarmud, elumajad, kasiino, algkool, jne. 1926.-1927. õppeaastal avati Viimsi algkooli filiaalina Aegna algkool, alates 1938. aastast toimus õppetöö juba eraldiseisvas Aegna algkoolis, mis toimis edasi ka ajavahemikus 1947-1957.

1957. aastast on Aegna tuntud turismi- ja puhkesaarena. 1961. aastal avas merelaevandus suvise laevaliini. Laevale lubati aga ainult puhketuusiku ning Tallinna ja Harju rajooni sissekirjutise alusel. Kõigile huvilistele avati saar 1991. aastal ja nõukogude piirivalve lahkus siit 1992. aastal. Suvel peab Tallinna ja saare vahel ühendust AS Kihnu Veeteed laevaga Juku.

Aegna maastikukaitsealal asub 32 kinnistut  ja saarel elab  aastaringselt kaks püsielanikku, periooditi  on elanikke umbes 15.
Lisaks mitmekesisele loodusele on Aegna maastikukaitsealal palju rändrahne, millest 24 on kaitsealused, siit leiab arvukalt kinnismälestisi – millest lõviosa endised kaitserajatised. Lemmiku kivikülvi vahetus läheduses asuv Aegna kalmistu kuulub kultuurimälestiste riiklikku registrisse. Saare põhjapoolsemais osas, Eerikneemel asub arvatavalt keskajast pärit ja nüüdseks taastatud 11 – käiguringiline kivilabürint.
Saarel on kaks supelranda kus asuvad ka ametlikud telkimis-lõkkekohad ning 24 infopunktiga märgistatud kolm loodusrada: läänerada (u 5 km), keskrada (u 6,5 km) ja Lemmikneeme rada (u 3,5 km). 2008. aastal valmis endises metsavahikohas Külaniidu tee 12 loodusmaja hoonete kompleks, kus lisaks keskkonnakoolitustele pakutakse ka majutusteenust.

Rohkem infot vt www.aegna.ee              ESK liige on MTÜ Jätkusuutlik Aegna