Manilaid, rahvakeeles Manija, asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas. Saare pindala on 1,9 km2, lähim kaugus mandrist 1 km. Elanike arv 44.
Manija saar oli asustamata kuni 1933. aastani, seda maalappi kasutasid Pootsi mõisa moonakad heinamaana, vahel käisid laiul Kihnu kalurid tuulevarjus. Kolmekümnendatel aastatel oli Kihnu ülerahvastatud ja lasterikaste perekondade toetamiseks otsustas Eesti Vabariik Manijasse anda 26 krunti. Kihnlased kolisid naabersaarele ning peagi elas Manijal üle 150 hingelise. Püüti angerjat ja ahvenat, niideti magusalt lõhnavat rannaheina ning kasvatati sellega rammusat karja. Vahel suure tormiga tõusis vesi Liivi lahes sedavõrd, et Manija läks kolmeks tükiks. Suur vesi viis heinakuhjad ja kartuliread, looduse hammas aga ei suutnud peale hakata visale saarerahvale. Alles nõukogude võimu ajal hävis samm-sammult Manija kogukond. Suleti kool, vähenes rahvaarv.
Manija naised kannavad siiski veel kihnu körti, sest oma keele ja kommete poolest on nad edasi “kihnu tõugu”.
Manija looduse suurimaks vaatamisväärsuseks on Rahvusvahelisse Punasesse Raamatusse kantud juttselg-kärnkonn, kes kevaditi laulab meloodiliselt.
Manijasse sõidetakse paadiga Munalaiu sadamast. Talvel saab mereteed ületada ka jalgsi või autoga.
