Eestis on kolm suursaart ja üle 2000 väikesaare ja laiu, millest 18 on püsivalt asustatud. Alalisi elanikke on suursaartel kokku 43933 ja väikesaartel kokku ligi 950 (2023). Enamik neist on meresaared, ainult Piirissaar asub Peipsi järves vastu Venemaa piiri. Omavalitsus on kolmel väikesaarel, kool neljal. Mõnel saarel on säilinud elatusallikana kalapüük. Osadel saartel tegeletakse loomakasvatusega, enamikel suvise turismiäriga.

Kuue väikesaare – Ruhnu, Vormsi, Osmussaare, Pakrite ja Naissaare - loomulik areng katkes 1940-1944. aastail, kui rootslastest elanikud Vene okupatsiooni eest saartelt lahkusid ja Rootsi rändasid. Asemele tulnud elanikel tuli elada kolhoosiaja keerulistes oludes. Väikesaarte seas on suur erand Kihnu saar ja kihnlastega asustatud Manija, kus on säilinud nii rahvakultuur kui traditsiooniline tegevusala nagu kalapüük. Kihnu ja Manija kultuuriruum kanti 2003. aastal UNESCO vaimse pärandi maailmanimekirja. Peale okupatsiooni lõppu 1991. aastal on väikesaarte olukord palju paranenud, kuid rahvaarv on võrreldes varasema ajaga siiani väga väike.

Eesti saari ühendav Eesti Saarte Kogu asutati 5. detsembril 1992. aastal Muhu saarel. Ühendus esindab kõiki Eesti saari, sh suursaari Saaremaad, Hiiumaad ja Muhu saart. Ühenduse liikmeteks on nii omavalitsused, kogukonnad, külaseltsid kui saarte elanikud. Jooksev info vt: www.facebook.com/EestiSaarteKogu.