Heinlaid on 162 ha suurune laid Hiiumaa ranniku lähedal, Heltermaast 5 kilomeetrit kagus. Heinlaiu nimi tuleb sellest, et seda on pikka aega heinamaana kasutatud.
Esmakordselt mainiti laidu 1620. aastal (Hainalaidsholm).
Heinlaid on Hiiumaa laidudest suurim. Saart katavad valdavalt männik, mis hakkas kasvama 19.sajandi lõpus, ja niidud. Eestis harva esineval männipuisniidul kasvavad näiteks aasnelk, asparhernes ja emaputk.
Suur tasapinnaline laid, kaetud kõrge hooldamata segametsaga, mis on suures osas läbipääsmatu tihe padrik. Kasvavad looduskaitse all olevad taimed, aga metssead on pinnase tagurpidi keeranud. Rannaäärt katab pilliroog, merepõhi on kividega aga liivane.
Aluspõhi koosneb Raikküla lademe lubjakivist. Pinnakate on väga õhuke.
Saarel pesitseb merikotkas. Saart on läbi aegade kasutatud loomade (eelkõige lammaste või veiste) karjamaana ning heinamaana. 18.sajandi ühel aastal saadi poolelt saarelt 130 koormat heinu. Põllud olid Heinlaiul sama sajandi keskel.
Kui avatakse Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee, siis enamasti kulgeb see Heinlaiust lõuna poolt, kus tekib kiiremini tugev jää. Kui karm talv kestab piisavalt kaua, viiakse jäätrass laiust põhja poole, kus sügavam ja ühtlasem merepõhi võimaldab tekkida ühtlasemal jääkattel. Sedasi on toimitud nii 2003., 2006. kui ka 2011.aastal.
Rahvastikuregistri andmetel elas Heinlaiul 2018. aastal püsivalt kokku kuus inimest. Valitsus arvas 2019. aastal Heinlaiu väikesaarte nimistusse, millel elab püsivalt igakuiselt vähemalt viis elanikku (Allikas: Wikipeedia).