Hiiumaa on suuruselt Eesti teine saar, mille pindala on 1024 ruutkilomeetrit. Lähim kaugus mandrist 22 km. Elanikke 10 000.
Hiiumaa – saagade Dagaithi – tõusis Läänemerest väikese laiuna üle 10 000 aasta tagasi. Kõige enne tõusis Kõpu poolsaar. Hiiumaa kõrgeim punkt (68,5 m ü.m.p.) ongi Kõpus. Saare läbimõõt on 60 km läänest itta ja 45 km põhjast lõunasse ning rannajoone pikkuseks on 325 km.
Hiiumaa ümbruses on rohkesti laide ning ajuti veest kerkivaid rahusid, kokku 200 ringis. Saare vahetus läheduses on meri madal, kõige tuntum kari Hiiumadal asub loodes.
Esmakordselt on Hiiumaad mainitud vanades ürikutes 1228. a. kui tühja saart. Oluline asustamine algas 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. 1563. aastast kuulus saar Rootsile ja sellest alates on saarel rootsikeelne nimi Dagö. Pikka aega oli Põhja- ja Lääne-Hiiumaa asustatud rootslastega, kuid Vene keisrinna Katariina II ukaasiga saadeti 1781.a. ~1200 hiiurootslast välja Dnepri äärde. Rootslaste külad Malvaste, Mudaste, Kodeste, Kidaste Tahkuna ja Reigi jäid tühjaks ning hiljem asusid sinna elama eestlased.
Hiidlasi on püütud ka klassifitseerida. Kokku on võimalik loetleda kuni 40 erinevat “seltsi” hiidlasi: kohvilähkrid, vandiraiujad, odratolgused, pätakavallamehed, tõrvakõplased, ehthiidlased, hobuhiidlased, märahiidlased, hapupiimalähkrid, oosiplased, hundijölkajad jt. Hiiumaad on nimetatud legendide saareks, seda on ta tänagi.
Hiiumaal on Heltermaa sadamast praamiühendus Rohuküla sadamaga mandril. Suvel on praamiühendus ka Sõru sadamast Triigi sadamasse Saaremaal.