Keskajal kuulus Kõinastu laid (Drotzenholm) Maasilinnale. 16. sajandi alguses oli laiul 2 talu, hiljem isegi väike küla, kus näiteks 1834. aastal oli 5 talu 73 elanikuga. Küla hävis Teise maailmasõja ajal. Pärast sõda ehitati majad uuesti üles ja elu saarel jätkus, ent kolhoosiaeg tõi kaasa põhiasustuse hääbumise. Kodusaarel hakati koos laste ja lastelastega suvitamas käima, püsisasustuse taastamine edeneb visalt.
Kõinastu maastik on mitmekesine, laiu keskosa tõuseb ligi seitse meetrit üle merepinna, kaguosa aga vaid kuni pool meetrit. Mööda pikka, veeribadega eraldatud leetseljakute rida mööda saab Kõinastule minna ka jala. Ligi kolme kilomeetri pikkuse lee kaudu on Kõinastu ühenduses Muhu kõige läänepoolsema punkti, Sääreotsaga Koguva lähedal.
Kõinastu ajaloo uurimused