Saaremaa on Eesti suurim saar, mille pindala on 2700 km2. Saaremaa koos Muhu, Abruka, Vilsandi, Ruhnu ja teiste väiksemate saarte ning laidudega moodustab Saare maakonna. Elanike arv saarel on 38 000. Saare- ja Muhumaa on omavahel ühendatud 3,6 km pikkuse tammteega.
11.-12. sajandil kujunesid saarlased tänu oma arenenud põllumajandusele, kaubandusele ning tihedale asustusele ja kesksele asendile kaalukaks jõuks Läänemere idaosas. Erilise kuulsusesära annab Saaremaale 13. sajandi alguse muistne vabadusvõitlus. Saaremaa vanad ja arhitektuuriliselt omapärased kirikud on järgnenud ristiusustamise tunnistajaiks.
Saaremaa rannajoon on tugevasti liigestatud, siin on mitmeid poolsaari (suurim neist 32 km pikkune Sõrve) ja sügavale maismaasse tungivaid lahtesid.
Lubjakivid ja dolomiidid, mis moodustavad aluspõhja, paljanduvad mitmel pool pankadena (kõrgeim on Panga pank – 21,3 m). Saaremaa pinnamood on tasane, kõrgeim tipp – Viidu Raunamägi – on vaid 54 m üle merepinna. Enimkülastatav loodusmälestis on Kaali meteoriidikraatrite grupp.
Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on Saaremaa taimestik väga rikkalik – siin leidub 4/5 Eestis kasvavatest taimeliikidest. 44 protsenti Saaremaa pindalast katab mets.
Põlistes külades on roogkatusega hooned ümbritsetud kiviaedadega, säilinud on vanad pukktuulikud, kaunid rahvariided ja omapärane keelepruuk.
Rikkalikest ajaloomälestistest on tuntuim keskaegne Kuressaare linnus – praegune Saaremaa Muuseumi asukoht. Saare ainuke linn Kuressaare (1917. aastani Arensburg) on tuntud oma kauni vanalinna ja ravimudade poolest.
Saaremaale jõudmiseks tuleb sõita parvlaevaga Virtsust Muhu Kuivastu sadamasse, sealt autoga üle Muhumaa ja Väikese väina tammi. Saaremaale saab ka lennukiga Tallinnast. Aastaringselt on Triigi sadama kaudu praamiühendus Hiiumaaga.