Kohtumine Väike-Pakri kogukonnaga toimus 14. novembril saare Suurkülas ja osalejaid oli kolm. Saarel elab aastaringselt viis inimest. Sarnaselt teistele väikesaartele, kus asustus katkes, on ka siin peamised lahendamist vajavad probleemid igapäevane ühendus mandriga ja vajadus otsustada enda tulevikku puudutavat võimalikult vajaduspõhiselt. Püsikogukondi, mis on alles moodustumas, tuleks kindlasti toetada teisiti, kui kogukondi, mis maailmasõja keerises vahetusid, kuid jäid kogukondadena toimetama.
Pakrilased soovivad, et saaksid alal hoida traditsioone sh jahipidamistraditsiooni, mis vahepeal katkes, kuid hoolimata saarerahva soovist ei saanud jätkuda, sest täna pole väikesaarte kogukondadel sõltuvalt seadusandlusest võimalust moodustada jahipiirkonda saar(t)e territooriumil.
Samas oleme tänulikud kohaliku omavalitsuse suhtumisele kogukonna vajadustesse. Arutelud toimuvad iga-aastaselt Pakri üldkogul, mille reglement võtab arvesse saare eripära.
Arutati ka piirkonna ühe esimese talumuuseumi järgmisel aastal täituvat juubelit, sest Pakri muuseum saab 11.augustil 2025 90-aastaseks. Tänaseks tähistab selle asukohta infotahvel, kuid muuseumi varad jõudsid 1940 ERM-sse.
Oluline on piisav kommunikatsioon, et arusaamatusi vältida ja meie kogukonna väiksus teeb selle meie jaoks lihtsamaks, kui paljudel teistel väikesaartel, kus kogukonnad on palju suuremad. Võrreldes teiste Põhja-Eesti piirkonna saartega on meil kõik siiski hästi ja me loodame, et piisava pingutusega on kõik võimalik, kui kohalik omavalitsus on toetav ja huvitatud infost rohujuure tasandil: saarerahva arvamust ära kuulates saab vältida pingekollete tekkimist omavalitsuse ja kogukonna vahel.
Kohtumine toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetuse abil ja projekti „Eesti Saarte Kogu tegevuskava koostamine kogukondade koosloomes” raames.
