Marahwa Näddala-Leht kirjutab 13.5.1825: “Olleme ommal maal tännani kaht suggu lambaid tundnud, mis on Saksa ja maa lammas. Wiimane suggu on põhja-maa lammas, ja on wägga hea, et jämmedat willa annab, mis ommane on, et temmost head watlat tehha….Olgu nüüd sellega kuidas on, siis on meie maa lammas, meie kohta arwatud, üks kallis ja tännowäärt Jummala armo kingitus, mis meile ihhokatte ja mu ello tarwituste poolest suurt head ja kassu sadab…”
2006.a. Tartu Ülikooli poolt läbiviidud geeniuuringute põhjal eristusid 4 suuremat maalamba tõu põhirühma, mis nimetati päritolu järgi: kihnu, saare, hiiu ja ruhnu.
Kui hiiu maalambad osutusid geneetiliselt suhteliselt lähedasteks ålandi maalammastega ja saare maalambad gotlandi ja gute maalammastega (moodustades siiski eraldi geneetilised rühmad), siis kihnu ja ruhnu maalambad seisid geneetiliselt teistest täiesti eraldi.
Ruhnus on praeguseks alles vaid üks puhas maalambakari, Kardoni talus, mis osaliselt moodustab ka algpopulatsiooni. Eesti maatõugu lamba aretuspopulatsiooni 200-st isendist 30 on Ruhnu lambad.
Ka üks oluine killuke meie saarte kultuuri- ja geneetikapärandist!
Riina Kaljulaid
Ruhnu
Ruhnu
